Jordan Hamel on kirjanik, luuletaja ja esineja.Ta on Auckland University Pressi välja antud Uus-Meremaa kliimamuutusi käsitleva luule antoloogia No Other Place to Stand kaastoimetaja.Ilmus tema debüütluulekogu “Kõik, aga sina oled kõik”.
Arvamus: Kas teadsite, et Sean "Dark Destroyer" Wallace on jälitaja, kellega sooviksite võimaluse korral kõige rohkem silmitsi seista?Või kui MasterChefi võistleja Alvin Qua oma Drunken Chickeni rooga kohtunikele esitles, muutus see internetisensatsiooniks ja põhjustas kogu Austraalias Shaoxingi veini puuduse?
Oma 20ndates eluaastates oleksin ma hüljanud idee olla nii juurdunud tasuta tõsielusaate pisiasjadesse.Eelkõige selleks, et arendada armastust vaadata, arutada ja üldiselt väljakannatamatuid prestiižikaid kolledžidraamasid, selle asemel et kujundada tõelisi isiksusi ("Kas te nägite seda uut Breaking Badi saadet? muretsege, te pole sellest ilmselt kunagi kuulnudki").
Lisateave: *Briti kuninglikud liikmed mängivad peagi koos külalisstaaridega telesaadetes
Minu pere aga ei jaganud kunagi minu naeru tõsielutelevisiooni lõputu konveieri üle.Minu vanemad kuulusid põlvkonda enne Netflixi, Disney+ või isegi MySkyt.Nende ajal istusite lambaliha praadima, vaatasite, kuidas rahvaema Judy Bailey rääkis teile Nõukogude Liidus juhtunust, ja istusite selle juurde, mida TVNZ salapärane ülemus teile süüa tahtis.Mis puutub minu õdedesse, siis võib-olla on see terve tööstuse loomise taga vananenud patriarhaalne mõtteviis või võib-olla on see lihtsalt kokkusattumus, kuid 2000ndate keskpaiga reaalsusžanr näib nende huvidega (sisekujundus, kuumad üksildased idioodid, keha) sobivat. valdus).Teadlikud inimesed muutuvad teadlikumaks.)
Kuid ükski neist kontseptsioonidest ei põhjustanud minus midagi peale eemaldumise.Mõte istuda Dunedini lekkivas korteris ja vaadata filmis The Block, kuidas noorpaar valib vasest või messingist ukselinkide vahel, tundub liigne.Kui vaadata neli õhtut nädalas MasterChefi või Põrgu kööki ja ahmida Sarah salaprae või Jono mikrolaineahjus konserveeritud steiki, jõuab enesemasohhismi tase uuele tasemele.Nii et ma väldin kogu žanrit, keda see huvitab?
Kuid viimase paari aasta jooksul on kõik muutunud.Mulle hakkavad tõsielusaated meeldima.Algselt käsitlesin seda oma üleminekuni sarkastiliselt mürgitatud 20-aastaselt haiglaselt tõsiseks 30-aastaseks, kellel on uus armastus piirkondlike prantsuse toiduvalmistamismeetodite vastu.Mõeldes sain aga aru, et see oli midagi enamat.
Viimaste põrguliste aastate positiivne külg on olnud kaugtöö laialdane kasutamine.See ei tähenda mitte ainult vähem särgi triikimist, vaid ka rohkem perekondlikku aega Timarus.Selles on midagi erilist, kui lasete end hästi oma pere rutiini sisse sobitada ja hindate pisiasju, mille olete kirglikul nädalavahetuse reisil võib-olla unustanud või näinud.Need väikesed asjad, mida olen hakanud hindama?sa arvasid.Öösaated peretelevisioonis.Minu jaoks on see sama rutiin kui tee joomine pärast sööki.Stabiilne ja usaldusväärne kasutatud õnne allikas.
See, mis sai alguse minu passiivsest aktsepteerimisest, muutus kiiresti täisväärtuslikuks investeeringuks.Kas olete kunagi näinud täiskasvanud meest ideaalselt küpsetatud krabiomleti pärast nutmas?Sel aastal nägin kolme inimest korraga: mu isa, mina ja MasterChef Fans vs Favorites võistleja / 27-aastane tuletõrjuja Daniel Darwinist.Muidugi ma tean, et need saated on loodud minu südameid puudutama ja empaatia nuppe vajutama, aga mingil hetkel ma arvan, et ma lihtsalt andsin alla, lasin sel endast üle saada ja otsustasin kasutada kogu oma võimet kritiseerida.Unusta ära.kõik.Leidke lohutust vooruslikust järjekindlusest.Nüüd on mul veel üks sild kodus, kuigi kunstlik.Ma võin olla igav või kurb teisel pool Cooki väina, klõpsata tund aega vana tasuta raadiot ja seejärel vestelda oma vanematega viimasest tagaajamisest.Keegi ei tea, et Serbias asuv Baikali järv on maailma sügavaim järv või Räägi mu õele, kuidas ma ei oodanud, et Chris Parker on nii tükkideks rebitud või labidaga rannas nii armsalt jookseb.
Hoolimata järkjärgulisest lõdvenemisest pole ma päris loll.Endiselt ei suuda ma end kodu kaunistamise või ümberkorraldamisega tegelema hakata ja vahetan oma telemaitse ikka päris inimese vastu.Kuid kui ma saan vanemaks ja avastan end üha rohkem kodust eemal veetmas, tunnen end pisut lohutavalt sellega, et mu pere on pärast päeva veetmist endiselt diivanil eraldatud, vaadates, kuidas MasterChef alustab oma viimast tegevust või teise. hooajal.Tantsud tähtedega on kohe algamas ja loodetavasti olen seal, kus ma olen.