Konveierisüsteemide globaalse turu maht peaks 2025. aastaks ulatuma 9 miljardi USA dollarini, mida ajendab nutikate tehaste ja tööstus 4.0 ajastul automatiseerimisele ja tootmise efektiivsusele keskendumine. Töömahukate toimingute automatiseerimine on automatiseerimise lähtepunkt ning kuna materjalikäitlus on tootmises ja ladustamises kõige töömahukam protsess, asub see automatiseerimispüramiidi alumisel astmel. Materjalikäitlus, mida defineeritakse kui toodete ja materjalide liikumist kogu tootmisprotsessi vältel, on töömahukas ja kulukas. Materjalikäitluse automatiseerimise eeliste hulka kuuluvad inimtegevuse vähenemine ebaproduktiivsetes, korduvates ja töömahukates ülesannetes ning sellest tulenev ressursside vabastamine muudeks põhitegevusteks; suurem läbilaskevõime; parem ruumikasutus; parem tootmise kontroll; varude kontroll; parem varude ringlus; väiksemad tegevuskulud; parem töötajate ohutus; väiksemad kahjud; ja väiksemad käitlemiskulud.

Tehase automatiseerimisse tehtud suurenenud investeeringutest saavad kasu konveierisüsteemid, mis on iga töötlemis- ja tootmisettevõtte tööhobune. Tehnoloogiainnovatsioon on turu kasvu seisukohalt jätkuvalt ülioluline. Mõned tähelepanuväärsed uuendused hõlmavad otseülekandega mootorite kasutamist, mis kõrvaldavad hammasrattad ja aitavad luua lihtsustatud ja kompaktseid mudeleid; aktiivsed konveierilindi süsteemid, mis on täiustatud koorma tõhusaks positsioneerimiseks; nutikad konveierid täiustatud liikumisjuhtimistehnoloogiaga; vaakumkonveierite väljatöötamine habraste toodete jaoks, mis vajavad turvalist paigutamist; taustvalgustusega konveierilindid konveieriliini tootlikkuse parandamiseks ja veamäära vähendamiseks; paindlikud (reguleeritava laiusega) konveierid, mis mahutavad erineva kuju ja suurusega objekte; energiatõhusad konstruktsioonid nutikamate mootorite ja kontrolleritega.

Objektide tuvastamine konveierilindil, näiteks toidukvaliteediga metallidetektorlindil või magnetkonveierilindil, on tohutu tulus innovatsioon, mis on suunatud toiduainete lõpptarbijale ja aitab tuvastada toidus sisalduvaid metallisaasteaineid selle liikumisel töötlemisetappides. Rakendusvaldkondade hulgas on tootmine, töötlemine, logistika ja ladustamine peamised lõpptarbijaturud. Lennujaamad on kujunemas uueks lõpptarbijavõimaluseks, kuna reisijate arv kasvab ja vajadus pagasi registreerimise aja lühendamiseks suureneb, mis toob kaasa pagasi konveiersüsteemide suurema kasutuselevõtu.

Ameerika Ühendriigid ja Euroopa esindavad suuri turge kogu maailmas, kokku moodustades 56%. Hiina on analüüsiperioodil 6,5% aastase kasvumääraga kiiremini kasvav turg, mida toetab algatus „Made in China (MIC) 2025“, mille eesmärk on viia riigi tohutu tootmissektor ülemaailmse tehnoloogiakonkurentsivõime esirinda. Saksamaa „Tööstus 4.0“ inspireerituna edendab MIC 2025 automatiseerimise, digitaal- ja asjade interneti tehnoloogiate kasutuselevõttu. Uute ja muutuvate majandusjõududega silmitsi seistes suurendab Hiina valitsus selle algatuse abil investeeringuid tipptasemel robootikasse, automatiseerimisse ja digitaalsetesse IT-tehnoloogiatesse, et integreeruda konkurentsivõimeliselt globaalsesse tootmisahelasse, mida domineerivad tööstusriigid nagu EL, Saksamaa ja Ameerika Ühendriigid, ning liikuda odavast konkurendist otsese lisandväärtusega konkurendiks. See stsenaarium ennustab head konveierisüsteemide kasutuselevõttu riigis.